Cobot vs. tööstusrobot - Lühike vastus
Kobotite ja tööstusrobotite võrdluses universaalset võitjat pole. Parem valik sõltub teie tootmisnõuetest-eriti läbilaskevõimest, kasulikust koormusest, paindlikkusest, inimestevahelisest suhtlusest ja vajalikust automatiseerimise tasemest.
|
Võrdlustegur |
Cobot |
Tööstuslik robot |
|
Sobib kõige paremini |
Paindlikud, vahelduvad ülesanded |
Suur{0}}maht, korduv tootmine |
|
Kasulik koormus |
Tavaliselt madalam |
Tavaliselt kõrgem |
|
Kiirus |
Mõõdukas |
Kõrge |
|
Tsükli aeg |
Parem vähem aega{0}}kriitiliste protsesside jaoks |
Parem lühikeste ja nõudlike tsükliaegade jaoks |
|
Inimeste suhtlus |
Loodud inimese{0}}robotite lähemate töövoogude jaoks |
Tavaliselt töötab see eraldatud või kaitstud aladel |
|
Paindlikkus |
Lihtsam ülesannete vahel ümber paigutada |
Sobib paremini stabiilsete ja spetsiaalsete protsesside jaoks |
|
Ohutusnõuded |
Võib lihtsustada mõningaid koostöörakendusi, kui riskianalüüsi tehakse |
Tavaliselt nõuab see põhjalikumat kaitset |
|
Automatiseerimise maksumus |
Sobivate rakenduste integreerimise keerukus on sageli väiksem |
Suuremaid süsteemiinvesteeringuid saab õigustada suurema läbilaskevõimega |
Need on tüüpilised sobivused, mitte absoluutsed reeglid. Cobot võib olla parem automatiseerimislahendus, kui paindlikkus, sagedased ümberlülitused või operaatori suhtlus on kõige olulisemad. Tööstusrobot sobib tavaliselt paremini, kui otsustamisel domineerivad kiirus, kasulik koormus, tsükliaeg ja tootmismaht.
Kiire rusikareegel: seadke esikohale paindlikkus ja inimestevaheline suhtlus → alustage koboti hindamisest; seadke esikohale läbilaskevõime ja tsükli{0}}ajaline jõudlus → alustage tööstusrobotiga.
See kiire eristamine on kasulik, kuid tegelik erinevus kobotite ja tööstusrobotite vahel ulatub kaugemale sellest, kas robot saab inimeste läheduses töötada.
Mis vahe on tegelikult Cobotil ja tööstusrobotil?
Kõige kasulikum võrdlus pole lihtsalt kahe robotkäe vahel. See on nende täielike rakenduste vahel, mida neilt oodatakse. Robotitüüp on oluline, kuid ümbritsevad tööriistad, ohutuskontseptsioon, protsessinõuded ja tootmise eesmärgid määravad sageli, milline lahendus tegelikult sobib.
Mis on koostöörobot?
A koostöörobot (cobot)on robot, mis on loodud funktsioonidega, mis hõlbustavad integreerimist koostööpõhistesse ja paindlikesse automatiseerimisrakendustesse. Tüüpilised omadused hõlmavad kompaktset ruumi, suhteliselt lihtsat ümberpaigutamist, intuitiivset programmeerimist ja integreeritud ohutusfunktsioone.
Need omadused on olulised, kuna need mõjutavad seda, kuidas robotit tootmises kasutatakse. Kompaktne käsivars võib vähendada automatiseerimiseks vajalikku põrandapinda. Lihtsam programmeerimine võib vähendada tootevahetuse või ülesannete ümberjagamisega seotud pingutusi. Integreeritud ohutusfunktsioonid võivad toetada ka rakendusi, kus inimesed ja robotid peavad töötama lähemal.
Need funktsioonid ei muuda aga iga coboti rakendust automaatselt turvaliseks. Koostöörakenduse ohutus oleneb kogu süsteemist, sealhulgas--õla tööriistade lõpust, töödeldavast detailist, kiirusest, töörežiimist, ümbritsevast seadmest ja riskianalüüsist.
Tähtis: koostöörobot ei ole sama, mis automaatselt turvaline koostöörakendus. See eristamine on keskse tähtsusega kobotite ohutuse hindamisel.
Mis on traditsiooniline tööstusrobot?
A traditsiooniline tööstusroboton tavaliselt optimeeritud tootmise jõudluse jaoks: suurem kiirus, suurem kandevõime, pikem ulatus, lühikesed tsükliajad ja järjepidev töö korduvates automatiseeritud protsessides.
Praktikas on robot tavaliselt üks komponent suuremas automatiseerimiselemendis, mis võib sisaldada kinnitusi, konveiereid, andureid, masinaliideseid, valve- ja protsessiseadmeid. See arhitektuur sobib hästi rakendustele, kus läbilaskevõime ja korratavus on olulisemad kui sagedane käsitsi suhtlemine või kiire ümberpaigutamine.
Näiteks võib tööstusrobotist rohkem kasu saada -kiire pakendamisliin või autokeevituselement, kuna see protsess premeerib kiiret, korratavat liikumist ja püsivat tootmisvõimsust.
See ei tähenda, et tööstusrobotid oleksid aegunud, oma olemuselt paindumatud või oma olemuselt ebaturvalised. Need on lihtsalt loodud erinevate jõudlusprioriteetide alusel.
Erinevus ei seisne lihtsalt "töös inimestega"

Levinud lühend -"kobotid töötavad inimestega, tööstusrobotid mitte"-on liiga lihtsustatud, et toetada tõelist robotivaliku otsust.
Põhjus on selge: robotkäsi ei ole automaatikasüsteem.
Täielik robotirakendus hõlmab ka -ot Ükskõik milline neist elementidest võib muuta tehnilisi nõudeid piisavalt, et muuta, milline robot sobib paremini.
Kõigepealt kaaluge ohutust. Kobotkäel võib olla jõudu{1}} ja pöördemomenti-piiravaid funktsioone, kuid terava lõikeriista kinnitamine võib tekitada ohte, mida robotkäsi üksi ei suuda kõrvaldada. Tervikliku rakenduse ohutusprofiil erineb seetõttu väga palja roboti ohutusprofiilist.
Kasulik koormus pakub veel ühe näite. Oletame, et toorik kaalub 8 kg. Kui vaadata ainult osa massi, võib arvata, et 10 kg-koormaga kobot on piisav. Kui aga haarats kaalub 4 kg, kannab robot enne kaablite, adapterite või dünaamilise koormuse arvestamist tegelikult vähemalt 12 kg. Algne roboti valik ei pruugi enam toimida.
Sama põhimõte kehtib ulatuse, tsükliaja, täpsuse, põrandapinna ja operaatori suhtluse kohta. Robot, mis spetsifikatsioonilehel tundub sobiv, võib pärast kogu protsessi läbivaatamist sobimatuks muutuda. Vastupidi, rakendust, mis esialgu näib vajavat suurt tööstusrobotit, võib olla piisavalt lihtsustatud, et kasutada kobotit, kui tööriistad, paigutus või tootmisjada ümber kujundatakse.
Seetõttu peaksid robotirakenduse nõuded otsustama. Asjakohane küsimus ei ole lihtsalt: "Kas see on kobot või tööstusrobot?" See on: "Mida peab täielik automatiseerimissüsteem saavutama, milliste piirangute korral ja millise tootmiskiirusega?"
12 peamist erinevust kobotite ja tööstusrobotite vahel
Kõige kasulikum viis kobotite ja tööstusrobotite võrdlemiseks on inseneri- ja ärikriteeriumid, mis mõjutavad otseselt rakenduse sobivust. Allolev tabel võtab kokku tüüpilised kompromissid-mitte fikseeritud reeglitena, vaid praktilise otsustusraamistikuna.
|
Otsustegur |
Cobot |
Tööstuslik robot |
Miks see on oluline |
|
Kasulik koormus |
Tavaliselt madalam |
Tavaliselt kõrgem |
Määrab, kas robot suudab piisava varuga vedada töödeldavat detaili, EOAT-d, adaptereid ja muid kinnitatud koormaid. |
|
Jõua |
Sageli lühem kuni keskmine |
Saadaval laiemas valikus, sealhulgas{0}}pika ulatusega mudelid |
Mõjutab raku paigutust, masina juurdepääsu ja seda, kas robot suudab katta kõik vajalikud protsessipunktid. |
|
Kiirus |
Tavaliselt madalam, eriti koostöörežiimides |
Tavaliselt kõrgem |
See mõjutab otseselt liikumisaega ja seda, kas robot suudab täita nõudlikke tootmiskiirusi. |
|
Tsükli aeg |
Sobib paremini vähem aega nõudvate{0}}kriitiliste või muutuvate ülesannete jaoks |
Sobib paremini lühikese korratava tsükli{0}}aja sihtmärkide jaoks |
Väikesed erinevused tsükliajas võivad{0}}suure tootmismahu korral oluliselt mõjutada väljundit. |
|
Läbilaskevõime |
Tavaliselt madalam kuni mõõdukas |
Tavaliselt kõrgem |
Määrab, kas automaatikasüsteem suudab täita nõutavaid ühikuid tunnis või vahetuses. |
|
Täpsus / korratavus |
Piisab paljude montaaži-, käsitsemis- ja{0}}masinahooldustööde jaoks |
Sageli optimeeritud nõudliku korratavuse ja suure{0}}jõudlusega liikumise jaoks |
Protsessi kvaliteet võib sõltuda järjepidevast positsioneerimisest, tee juhtimisest või osade paigutusest. |
|
Inimeste koostöö |
Mõeldud toetama rakendusi, millel on tihedam{0}}robotite suhtlus |
Kasutatakse sagedamini eraldatud või kaitstud lahtrites |
Mõjutab ohutusarhitektuuri, operaatori juurdepääsu ja seda, kuidas inimesed automatiseeritud protsessiga suhtlevad. |
|
Programmeerimine |
Sageli loodud lihtsamaks seadistamiseks ja intuitiivseks programmeerimiseks |
Tavaliselt kasutab traditsioonilisemaid tööstusrobotite programmeerimise töövooge |
Programmeerimine mõjutab kasutuselevõttu, ümberlülitusi ja süsteemi hooldamiseks vajalikke oskusi. |
|
Paindlikkus |
Sobib hästi ümberpaigutamiseks ja{0}}mix tootmiseks |
Sobib hästi stabiilsete ja spetsiaalsete protsesside jaoks, kuigi võimalikud on ka paindlikud konfiguratsioonid |
Sagedased tootemuudatused võivad muuta ümberpaigutamise jõupingutused roboti maksimaalsest jõudlusest olulisemaks. |
|
Jalajälg |
Toetab sageli kompaktseid automatiseerimispaigutusi |
Robotirakud võivad vajada rohkem ruumi, eriti kui kaasas on valve |
Põrandapind mõjutab liinide kujundust, mahajäetud väljade integreerimist ja rajatiste üldist kasutamist. |
|
Integratsioon |
Võib olla lihtsam sobivate eraldiseisvate või{0}}kergete rakenduste jaoks |
Sageli osa keerukamatest, täielikult integreeritud automatiseerimisrakkudest |
Integratsiooni ulatus suurendab inseneritööd, kasutuselevõtu aega ja projekti riski. |
|
Kulud / ROI |
Madalamad sisenemiskulud võivad olla atraktiivsed, kui paindlikkus ja lihtsam kasutuselevõtt loovad väärtust |
Kõrgemad süsteemikulud võivad suure läbilaskevõime või suure kasutamise korral tagada parema ökonoomsuse |
Parim rahaline valik sõltub süsteemi kogumaksumusest, toodangust, tööjõu mõjust, tööajast ja eeldatavast tootmiseast. |
Enamiku nende erinevuste taga on kolm{0}}vahet. Esimene on jõudlus: tööstusrobotidel on üldiselt eelis, kui domineerivad piirangud on kasulik koormus, kiirus, ulatus ja läbilaskevõime. Teine on paindlikkus: kobotid on sageli atraktiivsed, kui protsess muutub sageli, põrandapind on piiratud või operaatorid on tihedalt seotud. Kolmas on elutsükli ökonoomika: kui arvestada integreerimist, ohutust, kasutust, hooldust ja tootmisvõimsust, ei pruugi odavam-robot olla ka odavama-automaatikasüsteem.
Need kompromissid{0}}on omavahel seotud, seega ei tohiks valik põhineda ühel spetsifikatsioonil. Kõige praktilisem koht alustamiseks on muutujatest, mida on kõige lihtsam kvantifitseerida-ja kõige kergemini alahinnata: kasulik koormus, ulatus ja kiirus.
Kasulik koormus, ulatuvus ja kiirus - Seal, kus tavaliselt võidavad tööstusrobotid
Tööstusrobotidel on sageli suurem insenerivaru raskete{0}}, suure-kiirete ja suure{2}} läbilaskevõimega rakendustes. See ei muuda neid üldiselt paremaks; see tähendab, et need jäävad suurema tõenäosusega mugavate tööpiirangute piiridesse, kui protsess nõuab suuremat koormust, pikemaid töövahemaid või lühemaid tootmistsükleid.
Kasulik koormus

Esimene küsimus ei ole lihtsalt: "Kui raske see osa on?" See on: "Millist kogukoormust peab robot kogu liikumise ajal kandma?"
Nõutav roboti kandevõime sisaldab rohkemat kui toorik. Praktilises arvutuses tuleks arvesse võtta töödeldavat detaili, haaratsit, tööriistu, andureid, adaptereid, kaableid ja muid tarvikuid, mis koos robotiga liiguvad.
Näiteks:
Osa: 8 kg
Haarats: 3 kg
Tööriistad ja andurid: 1,5 kg
Kaasaskantav kogukoormus: 12,5 kg
Ainult 8 kg kaaluva osa põhjal roboti valimine alahindaks tegelikku kandevõime vajadust enam kui 50% võrra. See on tavaline roboti valikuviga, eriti kui kobotit hinnatakse selle nimivõimsuse lähedal.
Kasulikku koormust tuleks kontrollida ka täieliku rakenduse osana, mitte ühe staatilise numbrina. Tööriistade mass ja raskuskese, randme orientatsioon, kiirendus ja protsessi liikumine võivad mõjutada seda, kas robot suudab ülesande ettenähtud viisil täita. Sel põhjusel on üldiselt kehv inseneritava kavandada rakendus, mis sõltub pidevast töötamisest roboti maksimaalse nimikoormuse absoluutses servas, välja arvatud juhul, kui tootja jõudlusandmed ja rakenduse analüüs seda toetavad.
Levinud viga: koboti või tööstusroboti kandevõime valimine ainult tooriku kaalu alusel.
Jõua

Roboti avaldatud ulatus ei ole sama, mis selle kasutatav tööümbrik.
Katvuse spetsifikatsioonid kirjeldavad geomeetrilist piiri, kuid tegelik rakendus peab arvestama protsessi lõpuleviimiseks vajalikku tööriista ja teed. Käe-otsa-tööriistade pikkus, randme suund, kinnitusasend, masina avad, singulaarsused, kokkupõrkekaugus, kaablite marsruut ja läheduses olevad seadmed võivad vähendada kasutatavat tööruumi.
Kaaluge masina{0}}hooldusrakendust. Roboti nimiulatus võib olla piisavalt pikk, et jõuda masina ukseni, kuid haarde nõutav asend võib sundida randme või küünarnuki korpusesse enne, kui osa jõuab laadimisasendisse. Paberil on sihtpunkt "käeulatuses"; praktikas ei ole trajektoor teostatav.
Seetõttu tuleks roboti ulatust kontrollida kogu liikumistee, mitte ühe lõpp-punkti suhtes. Insenerid peaksid kontrollima, kas robot suudab igale protsessipunktile läheneda, sellega manipuleerida ja väljuda tööriista nõutava orientatsiooni ja kokkupõrkekaugusega.
Erinevus on eriti oluline kompaktsete lahtrite, sügavate masina{0}laadimisrakenduste, kaubaaluste paigutuste ja protsesside puhul, kus tööriist peab detailile lähenema kindla nurga alt. Pikem nominaalne katvus võib pakkuda kasulikku varu, kuid simulatsioon või rakenduse{2}}taseme paigutuse valideerimine on tavaliselt informatiivsem kui ainult andmelehtede numbrite võrdlemine.
Kui kandevõime ja ulatus on kinnitatud, jääb alles küsimus, kas robot suudab protsessi tootmisnõuete täitmiseks piisavalt kiiresti lõpule viia.
Kiirus ja tsükli aeg

Roboti maksimaalne kiirus ei määra otseselt tootmistsükli aega.
Roboti kiirus kirjeldab ainult osa liikumisvõimest. Roboti tegelik tsükliaeg sõltub ühe osa tootmiseks või ühe toimingu lõpetamiseks vajalike toimingute kogu jadast.
Tüüpiline tsükkel võib sisaldada:
Roboti liikumine
Haaratsi käivitamine
Osade pealevõtmine ja paigutamine
Nägemine või tajumine
Masina interaktsioon
Protsessi ooteaeg
Kiirendus ja aeglustus
Ohutusega{0}}seotud kiiruspiirangud
Ootab üles- või allavoolu seadmeid
Teisisõnu:
Roboti liikumine + haaramine + masina interaktsioon + protsessiaeg=tegelik tsükliaeg.
See eristus on oluline, kuna suure maksimaalse teljekiirusega robot võib siiski tekitada aeglase üldtsükli, kui protsessi piiravad masina aeg, nägemise latentsus, haaratsi töö või ettevaatlik lähenemis- ja lahkumisliikumine. Tõsi võib olla ka vastupidine: väiksema tippkiirusega robot võib nõutava taktiaja ikkagi täita, kui liikumine moodustab vaid väikese osa kogutsüklist.
Koostöörakendused toovad sisse veel ühe muutuja. Coboti kiirust võidakse vähendada töörežiimides, kus läheduses on inimesi, seega sõltub saavutatav tsükliaeg nii ohutuskontseptsioonist kui ka roboti nominaalsest jõudlusest.
Tootmise planeerimisel pole seega parem võrdlus andmelehe kiirust, vaid seda, kas kogu automatiseerimissüsteem suudab täita nõutavat takti aega, osasid tunnis ja tootmisvõimsust.
Tööstuslikel robotitel on tavaliselt eelis, kui protsessis domineerivad lühikesed korratavad liikumistsüklid, kuna need on tavaliselt kavandatud suurema kiiruse, kiirenduse ja jõudlusvaruga. Kuid kui masintöötlus või käsitsi interaktsioon määrab suurema osa tsüklist, võib sellel eelisel olla tegelikule väljundile piiratud mõju.
Paindlikkus ja üleminekud - Seal, kus Cobots tavaliselt võidab
Koboti ärikasutus tuleneb sageli vähem roboti absoluutsest jõudlusest, vaid pigem muudatuste kulude vähendamisest. Tootmiskeskkondades, kus tooted, programmid, tööriistad või tööjaamad muutuvad sageli, võib automatiseerimise kohandamiseks kuluval ajal ja tehnilistel jõupingutustel olla suurem majanduslik mõju kui roboti maksimaalne kiirus.
Suur-mix, väike-maht
Suure-segu ja väikese-mahuga automatiseerimise puhul võib paindlikkus olla olulisem kui töötlemata liikumise jõudlus, sest tootmisvõimsust ei mõjuta mitte ainult tsükliaeg, vaid ka see, kui sageli protsess peab peatuma ja muutuma.
SKU sagedased muudatused toovad tavaliselt kaasa korduva töö: programmide valimine või redigeerimine, seadmete muutmine, -ot Kui partiide suurused on väikesed või toote elutsüklid lühikesed, toimuvad need seadistustoimingud sagedamini ja kulutavad suurema osa saadaolevast tootmisajast.
Mõelge kahele tootmiskeskkonnale. Tootmine A töötab suurema osa aastast pidevalt üht stabiilset SKU-d. Kui robotrakk on kasutusele võetud, jaotatakse programmeerimine ja seadistamine väga paljudele osadele. Selles keskkonnas võib majanduses domineerida suurem läbilaskevõime ja lühem tsükliaeg.
Tootmises B seevastu käitatakse mitu SKU-d iga päev väiksemate partiidena. Isegi kui kiirem tööstusrobot suudab iga liigutuse kiiremini sooritada, võivad korduvad ümberlülitused seda eelist vähendada, kui iga toote lüliti vajab olulist ümberprogrammeerimist, kinnituste reguleerimist või tehnilist tuge.
Siin saab paindlik automatiseerimine luua mõõdetavat väärtust. Kui kobot vähendab uute positsioonide õpetamiseks, alternatiivsete programmide laadimiseks või raku mõne muu ülesande jaoks kohandamiseks vajalikku pingutust, tuleb majanduslik kasu väiksemast ümberlülituskoormusest ja väiksemast tootmisajast,{1}}mitte lihtsalt sellest, et robot on "lihtne programmeerida".
Asjakohane küsimus on seega laiem kui "millisel robotil on kiirem tsükkel?" See on: "Kui palju aega ja tehnilisi jõupingutusi kulub protsessi muutmisele kogu tootmisgraafiku jooksul?"
Ühe roboti liigutamine mitme ülesande vahel
Coboti ümberpaigutamine võib olla praktiline, kui üks robot on mõeldud erinevate masinate või protsesside teenindamiseks, kuid mobiilsus üksi ei tee ümberpaigutamist lihtsaks.
Mobiilse koboti seadistus võib sisaldada ratastega või teisaldatavat alust, EOAT-i kiirühendust-, salvestatud programme, korduvaid asukoha määramise funktsioone ja standardseid elektrilisi või pneumaatilisi ühendusi. Need funktsioonid võivad vähendada pingutust, mis on vajalik roboti ühest tööjaamast teise teisaldamiseks.
Iga liigutus muudab aga rakenduse konteksti. Uus tööjaam võib nõuda robotibaasi täpset asukohta, õige tööriista paigaldamist, õige programmi valimist ja roboti või nägemissüsteemi ümberkalibreerimist. Samuti peavad olema kättesaadavad ja ühilduvad utiliidid, nagu toide, suruõhk, võrguühendused, I/O ja masinaliidesed.
Ka ohutus tuleb üle vaadata. Ühe masina kõrval töötav mobiilne kobot võib järgmises jaamas kokku puutuda erinevate ohtudega, operaatori juurdepääsumustrite, tööriistade või ümbritsevate seadmetega. Olenevalt rakendusest võib olla vaja enne tootmise jätkamist ohutusfunktsioonid, piirangud või valideerimine uuesti kinnitada.
Levinud viga: robotite liikuvuse hindamine, ignoreerides samas mobiilsuse korratavaks muutmiseks vajalikku infrastruktuuri. Robot, mida saab füüsiliselt veeretada kahe masina vahel, ei pruugi olla robot, mida saab nende vahel produktiivselt ümber paigutada.
Ümberpaigutamine toimib seetõttu kõige paremini, kui ümbritsev süsteem on selle jaoks loodud: korratav positsioneerimine, standardsed utiliidid, ühilduvad tööriistad, kontrollitud kalibreerimisprotseduurid ja selgelt määratletud ohutustingimused.
Kuid see tõstatab ka olulise kontrapunkti: paindlikkus loob väärtust ainult siis, kui operatsioon seda tegelikult kasutab.
Kui paindlikkus ei lisa väärtust
Mitte iga tootmisprotsess ei saa majanduslikku kasu ümberprogrammeerimisest, mobiilsusest või koostööst.
Mõelge liinile, mis toodab üht toodet ühe stabiilse protsessi abil fikseeritud paigutusega toote pika elutsükli jooksul. Robot töötab suurel koormusel, potentsiaalselt mitmes vahetuses või 24/7 tootmises, ja on vähe ootusi, et seda teisaldatakse või ümber paigutatakse.
Selles keskkonnas võidakse paindlikkusega seotud funktsioone kasutada harva või üldse mitte. Toiming võib saada rohkem väärtust suurema läbilaskevõime, suurema kasuliku koormuse marginaali, lühema tsükliaja, tugeva integratsiooni ja püsiva tööaja tõttu kui lihtsama ümberpaigutamise või sagedaste ülesannete muutmise tõttu.
See ei tähenda, et tööstusrobot oleks automaatselt parem valik iga stabiilse protsessi jaoks. Asi on selles, et paindlikkuse majanduslik kaal peaks langema, kui protsess seda ei nõua.
Otsuse kontrollpunkt: kas robotit reaalselt programmeeritakse, paigutatakse ümber või määratakse selle tootmisea jooksul ümber?
Kui vastus on eitav, peaks paindlikkus olema valikumudelis väiksema kaaluga ja otsus peaks nihkuma protsessi{0}}spetsiifiliste nõuete, nagu läbilaskevõime, töökindlus, kasulik koormus, ulatus ja tsükliaeg, poole.
Cobot Safety vs. Industrial Robot Safety

Kõige olulisem ohutuserisus ei seisne lihtsalt selles, kas robot on märgistatud kobotiks või tööstusrobotiks. Ohutust tuleb hinnata rakenduse tasandil, sest kogu süsteem sisaldab robotit, tööriistu, töödeldavat detaili, protsessi, tööruumi, töökiirust ja seda, kuidas inimesed seadmetega suhtlevad.
Kas Cobots on automaatselt ohutu?
Ei.
Coboti valimine ei muuda automatiseerimisrakendust automaatselt turvaliseks. Coboti ohutus sõltub kogu rakendusest, mitte robotkäest eraldi.
Nõuetekohasel koostööl põhineva roboti ohutuse hindamisel tuleb arvesse võtta robotit ennast,-käe-otsa, töödeldavat detaili, töökiirust, protsessi ohte, ümbritsevaid seadmeid, tööruumi paigutust ja eeldatavat inimestevahelist suhtlust. Madala jõuga-pehmet komponenti käsitseval robotil on väga erinev riskiprofiil sama robotiga, mis kannab teravat tera, kuuma detaili või rasket metallist töödeldavat detaili.
Seetõttu on riskihindamine põhimõtteliselt rakendus{0}}tasandi tegevus. Küsimus pole mitte ainult selles, kas robot sisaldab ohutus{2}}reitinguga funktsioone, vaid ka selles, kas kogu süsteem vähendab tuvastatud ohud kavandatud toimingu jaoks vastuvõetava tasemeni.
Näiteks terava lõikeriista kinnitamine piiratud jõuga-robotile võib kaasa tuua lõike- ja läbitorkamisohtu, mida käe enda jõu{1}}piirav käitumine ei kõrvalda. Robotil võib siiski olla koostööle-suunistatud võime, kuid sellest tulenevat rakendust ei saa pidada ohutuks lihtsalt seetõttu, et käsivars on kobot.
Praktiline reegel on lihtne: koostöörobot võib toetada koostöörakendust, kuid see ei garanteeri seda.
Kui kobot ei ole automaatselt turvaline, on järgmine küsimus, miks võivad mõned kobotirakendused töötada ilma traditsioonilise piirdetarata.
Miks võivad Cobotid töötada ilma traditsioonilise piirdeta?
Mõningaid kobotirakendusi saab konstrueerida töötama ilma traditsioonilise piirdeta, kuna teatud robotid pakuvad ohutusfunktsioone, mis aitavad kontrollida inimeste{0}}robotite suhtlemisega seotud riske.
Olenevalt robotist ja rakendusest võivad need võimalused hõlmata võimsuse ja jõu piiramist, vähendatud või ohutus{0}}piiratud kiirust, jälgitavaid ohutusfunktsioone, ohutus-peatusi ja tuvastamist, mida kasutatakse määratletud aladele sisenevate inimeste tuvastamiseks või neile reageerimiseks. Need funktsioonid võivad muuta kaitsestrateegiat, kuna süsteem võib olla võimeline liikumist piirama, ohutult peatuma või energiat piirama, kui läheduses on inimesi.
Nende funktsioonide olemasolu ei tähenda aga, et tara oleks vaikimisi ebavajalik. Nende sobivus sõltub ülesandest, tööriistast, toorikust, liikumisest, kokkupuutetingimustest, ümbritsevatest seadmetest ja riskianalüüsi tulemustest. Erinevad kobotid pakuvad ka erinevaid ohutusfunktsioone ja toimivuspiiranguid, seega peab lõplik ohutuskontseptsioon põhinema tegelikul süsteemil, mitte üldisel tootekategoorial.
Mõnes rakenduses võib koostöö toimimist saavutada kontrollitud jõu või kiiruse abil. Teistes riikides võib süsteem kasutada jälgitavat eraldumist või ohutus{1}}peatuskäitumist, nii et roboti liikumine muutub inimese lähenemisel. Oluline on see, et ohutusarhitektuur on loodud rakenduse ümber.
Müüt: Cobotid ei vaja tarasid.
Tegelikkus: mõned kobotirakendused võivad töötada ilma traditsioonilise piirdeta, kui kogu süsteem on hinnatud ja loodud ohutuks koostööks.
Nii et täpsem küsimus pole: "Kas see kobot saab ilma aiata sõita?" See on: "Kas see konkreetne rakendus suudab ilma traditsioonilise piirdeta saavutada vajaliku riski vähendamise?"
See eristamine on oluline, sest mõned ohud tulenevad pigem protsessist kui robotkäest endast.
Kui Cobot võib siiski vajada valvet
Kobot võib siiski vajada valvet, kui rakendus toob endaga kaasa ohte, mida ei saa roboti ühiste ohutusfunktsioonide abil piisavalt juhtida.
Tüüpilised näited hõlmavad järgmist:
Teravad tööriistad: terad, lõikurid, puurid või terava otsaga tööriistad võivad tekitada lõike- või läbitorkamisohtu isegi siis, kui roboti jõud on piiratud.
Keevitusprotsessid: kuumus, sädemed, aurud, kaarekiirgus ja kuumad tööriistad võivad vajada roboti liikumisest sõltumatuid kaitsemeetmeid.
Kuumad osad või pinnad: töödeldav detail või töötlemisseade võib tekitada põletusohtu isegi siis, kui robot liigub aeglaselt.
Rasked toorikud: mahakukkunud, nihkunud või kinnijäänud koorem võib tekitada löögi- või muljumisohtu, mis sõltub kasulikust koormusest ja protsessi geomeetriast.
Kiire{0}}liikumine: mõned tootmissihtmärgid võivad vajada kiirust, mis ei ühildu inimese tiheda juurdepääsuga selles tööfaasis.
Ohtlikud protsessid: töötlemine, väljastamine, laserprotsessid, kemikaalidega kokkupuude või muud protsessispetsiifilised ohud{0}}võivad vajada isoleerimist või täiendavaid kaitsemeetmeid.
Keskne inseneriprintsiip on see, et oht võib tuleneda protsessist, mitte robotkäest. Kaitsemeetmed võivad seega hõlmata enamat kui kogu perimeetri piirdeid. Olenevalt rakendusest võib see hõlmata kohalikke kaitsepiirdeid, blokeeritud uksi, turvaskannereid, valguskardinaid, piirdeid, kaitsekestasid, -ohutushinnanguga jälgitavaid peatusi või muid riski-vähendamismeetmeid.
Ohutusmüüt vs tegelikkus
|
Müüt |
Reaalsus |
|
Cobot on automaatselt ohutu. |
Ohutus sõltub täielikust rakendusest ja selle riskianalüüsist. |
|
Cobotid ei vaja kunagi valvamist. |
Mõned rakendused võivad vältida traditsioonilist tara; teised vajavad endiselt valvet või muid kaitsemeetmeid. |
|
Madal roboti jõud eemaldab kõik ohud. |
Tööriistad, toorikud, protsessienergia, kuumus, teravad servad ja ümbritsevad masinad võivad tekitada iseseisvaid ohte. |
|
Tööstuslikud robotid on oma olemuselt ohtlikud. |
Tööstuslikke robotirakendusi saab konstrueerida nii, et need töötaksid ohutult, kasutades sobivat kaitse- ja süsteemikujundust. |
Seetõttu ei saa ainult robotmudelist vastata, kui kobot vajab valvet. Õige vastus sõltub protsessist, kontakttingimustest, tööriistadest, kasulikust koormusest, töörežiimidest ja inimeste juurdepääsust tööruumile.
Cobot Cost vs Industrial Robot Cost
Kui võrrelda koboti maksumust tööstusroboti maksumusega, on robotkäsi ise vaid üks osa investeeringust. Kasulikum võrdlus esitab laiema küsimuse: kui palju maksab terviklik automatiseerimissüsteem selle kasuliku eluea jooksul?
See tähendab, et ostuhinnast kaugemale vaatamine hõlmab integratsiooni, korduvaid tegevuskulusid, seisakuid, hooldust ja süsteemi kohandamise kulusid vastavalt tootmisnõuete muutumisele. Pakkumisel odavam olevat robot võib lõppkokkuvõttes maksta rohkem, kui see nõuab ulatuslikku integreerimist, sagedast tehnilist tuge või põhjustab välditavaid tootmiskadusid.
Esialgse varustuse maksumus
Seadmete esialgne maksumus peaks kajastama täieliku automatiseerimiselemendi loomiseks vajalikku riistvara, mitte lihtsalt roboti hinnakirja.
Olenevalt rakendusest võib esialgne investeering hõlmata:
robot ja kontroller
-otsa-tööriistad (EOAT), nt haaratsid, vaakumsüsteemid või protsessitööriistad
nägemissüsteemid ja andurid
inventar ja töövahendid
ohutusseadmed, sealhulgas skannerid, valguskardinad, valve- või ohutuskontrollerid
abiseadmed, mis on vajalikud roboti ühendamiseks tootmisprotsessiga.
See eristamine on oluline, kui hinnatakse koboti kulusid ja tööstusrobotite kulusid. Kahel robotkäel võivad olla märgatavalt erinevad ostuhinnad, samas kui nende komplekteeritud süsteemid on oma hinnaga palju lähemal. Ja vastupidi, sarnaste riistvarahindadega robotid võivad vajada väga erineva tasemega välisseadmeid.
Rakendusnõuded määravad suure osa sellest erinevusest. Lihtne kobot, kes hooldab masinat olemasoleva seadmestikuga, võib vajada suhteliselt vähe lisariistvara. Kiire -tööstusrobot, mis käsitleb raskeid komponente, võib vajada tugevat kaitset, spetsiaalseid tööriistu, konveiereid või täiendavaid ohutusseadmeid. Siiski võib juhtuda ka vastupidine olukord, kui kobotirakendus nõuab kallist visiooni, kohandatud EOAT-i või protsessispetsiifilisi{4}tööriistu.
Tsiteeri võrdlusnäpunäide: veenduge, et tarnijad tsiteerivad sama süsteemi ulatust. Üks pakkumine võib hõlmata ainult robotit ja kontrollerit, teine aga tööriistu, turvavarustust, kinnitusi ja välisseadmeid. Nende kogusummade otsene võrdlemine võib luua eksitava kulujärelduse.
Integratsiooni maksumus
Robotite integreerimise kulud katavad inseneri- ja juurutustööd, mis on vajalikud ostetud seadmetelt stabiilse tootmiseni üleminekuks.
Tüüpilised integratsioonitegevused võivad hõlmata järgmist:
robotite programmeerimine;
masina ja PLC side;
EOAT seadistamine;
paigaldus;
ohutustehnika;
valve- või turvasüsteemi{0}}konfiguratsioon;
kasutuselevõtt;
protsessi valideerimine; ja
tootmise testimine ja tõrkeotsing.
Seetõttu võib integreerimise keerukus olla üks suurimaid projekti kogumaksumuse põhjustajaid.
Cobotid on sageli loodud programmeerimise ja juurutamise lihtsustamiseks, mis võib sobivates rakendustes vähendada tehnilisi jõupingutusi. See ei tähenda, et kobot oleks automaatselt plug{1}}and-automatiseerimissüsteem. Rakendus tuleb ikkagi töödelda tooriku, tööriistade, protsessi, masina liidese, operaatori suhtluse ja ohutusnõuete ümber.
Näiteks kobot, mida kasutatakse lihtsaks valimiseks-ja-kohaks, võib vajada suhteliselt piiratud programmeerimist ja tööriistu. Kuid sama robot, mida kasutatakse mitme tootevariandi masinate hooldamiseks, võib vajada kohandatud seadmeid, PLC-sidet, mitut programmi, valideerimist ja korduvat ümberlülitustehnoloogiat. Selle riistvara hind ei ole muutunud, kuid selle projekti maksumus on muutunud.
Tööstuslikud robotsüsteemid võivad hõlmata ulatuslikumat integreerimist suurema kiiruse, suurema töömahu, protsessi keerukuse või traditsiooniliste valvenõuete tõttu. Samal ajal võib hästi-standardiseeritud tööstusrobotite integreerimine olla suhteliselt prognoositav ja ökonoomne, kui tehasel on juba kehtestatud inseneristandardid ja kogenud integraatorid.
Levinud tsiteerimisviga on roboti riistvara hindade võrdlemine ilma integratsiooni ulatust normaliseerimata. Usaldusväärsem võrdlus küsib, mille eest vastutab iga tarnija ja kas mõlemad hinnapakkumised sisaldavad sama programmeerimis-, paigaldus-, ohutus-, kasutuselevõtu- ja valideerimistööd.
Pärast kasutuselevõttu muutub ökonoomika jätkuvalt, sest süsteem hakkab koguma tegevuskulusid.
Kasutuskulud
Robotiökonoomika peaks arvestama ka korduvate kulutustega, mis tekivad pärast automaatikasüsteemi tootmist.
Asjakohased roboti kasutuskulud võivad hõlmata järgmist:
ennetav ja korrigeeriv hooldus;
energiatarbimine;
varuosad;
operaatori- ja hoolduskoolitus;
tehniline tugi;
tarkvara või programmeerimise tugi;
ümberprogrammeerimine uute toodete jaoks;
vahetustööjõud; ja
tootmise seisak.
Nende tegurite hulgas väärib erilist tähelepanu seisakuid. Hooldussündmuse otsesed remondikulud võivad olla suhteliselt tagasihoidlikud, kuid selle sündmuse käigus kaotatud toodangu väärtus võib olla ettevõtte jaoks oluliselt olulisem.
Seetõttu võivad robotsüsteemi tegelikku ökonoomikat mõjutada töökindlus, teenindus, varuosade-kättesaadavus, tõrkeotsingu võimalus ja sisemine tehniline pädevus.
Teiseks oluliseks kaalutluseks on üleminekud. Suure-miksiga tootmiskeskkonnas võib sagedane ümberprogrammeerimine, tööriistade vahetamine, kinnituste kohandamine või ümberkalibreerimine muutuda korduvaks tegevuskuluks. Kergemini kohandatav süsteem võib pakkuda majanduslikku väärtust ka siis, kui selle esialgne ostuhind ei ole madalaim.
Seetõttu tuleks tegevuskulusid hinnata kindlaksmääratud perioodi või tootmismahu kohta,{0}}näiteks aasta, vahetuse või toodetud ühikute arvu kohta. See loob kasulikuma aluse erinevate kasutusmäärade, hooldusnõuete ja üleminekuvajadustega süsteemide võrdlemiseks.
Esialgse investeeringu, integratsioonipingutuste ja korduvate tegevuskulude kombineerimine annab täielikuma otsusemõõdiku: kogu omamise kulu.
Omandi kogumaksumus
Roboti TCO ehk kogu omamise maksumus annab praktilisema raamistiku automatiseerimisinvesteeringute võrdlemiseks kui üksi ostuhind.
Kontseptuaalsel tasandil võib seda väljendada järgmiselt:
TCO=Ost + integreerimine + käitamine + seisakud + hooldus
See ei ole mõeldud range arvestusvalemina. Selle asemel on see otsustusraamistik, mis tuletab ostjatele meelde, et nad peavad kaasama peamised kulukategooriad, mis mõjutavad automatiseerimissüsteemi kogu selle kasuliku eluea jooksul.
Keskne punkt on lihtne:
Odavam robot ei pruugi luua odavamat automatiseerimist.
Madalama-hinnaga robot võib vajada rohkem integreerimistööd, täiendavat välisriistvara, sagedasemat tehnilist tuge või suuremaid seisakukulusid. Kallim süsteem võib toota paremat olelusringi ökonoomsust, kui see tagab parema kättesaadavuse, väiksema ülemineku, lihtsama hoolduse või suurema väljundi.
Seetõttu sõltub sobiv võrdlus tootmise eesmärgist. Suuremahuline-liin võib õigustada suuremat esialgset investeeringut, kui süsteem tagab usaldusväärse läbilaskevõime pikkade tootmisperioodide jooksul. Kõrge-segamise toiming võib anda suurema väärtuse lihtsamale programmeerimisele ja madalamale üleminekukulule. Kumbki robotikategooria pole automaatselt-väiksema hinnaga valik igas rakenduses.
Automatiseerimise omandi kogukulu hindamisel ei ole kõige kasulikum otsustusküsimus:
Millise roboti ostmine maksab vähem?
See on:
Milline lahendus tagab vajaliku väljundi madalaima elutsükli kuluga?
Kummal on parem ROI - Cobot või tööstusrobot?
Puudub universaalne vastus sellele, kas kobot või tööstusrobot toodab paremat ROI-d. Automatiseerimise investeeringutasuvus sõltub peamiselt rakenduse ökonoomsusest{1}}mitte roboti kategooriast endast.
Kobot võib kiiremini tasuda, kui kasutuselevõtt on suhteliselt lihtne, tööjõu kokkuhoidu on lihtne tabada ja robotit saab muutuvate ülesannete puhul uuesti kasutada. Tööstusrobot võib toota suuremat pikaajalist-kasumit, kui suur läbilaskevõime, pikad töötunnid ja stabiilne tootmine võimaldavad selle suuremat võimsust järjepidevalt kasutada.
Õige võrdlus pole seega "Millise roboti keskmine ROI on parem?" vaid pigem see, milline süsteem loob suurima mõõdetava majandusliku kasu võrreldes konkreetse protsessi jaoks vajaliku investeeringuga.
Cobot vs. Industrial Robot ROI võrdlus
|
ROI tegur |
Cobot |
Tööstuslik robot |
|
Parim ROI stsenaarium |
Suur-segu, väiksem-maht koos sagedaste muudatustega |
Suur-maht, stabiilne tootmine pikkade töötundidega |
|
Esialgne investeering |
Sageli madalam, kui programmeerimine, tööriistad ja ohutuse integreerimine on suhteliselt lihtsad |
Tavaliselt kõrgem tänu suuremale integratsioonile, valvele ja raku keerukusele |
|
Integratsioonipingutus |
Võib olla madalam paindlike või eraldiseisvate rakenduste jaoks |
Sageli kõrgem, eriti täisautomaatsetes tootmisrakkudes |
|
Peamine ROI juht |
Madalamad kasutuselevõtukulud, lihtsamad üleminekud ja paindlik taaskasutus |
Suurem läbilaskevõime, lühem tsükliaeg ja pidev kasutus |
|
Paindlikkuse väärtus |
Tugev, kui robotit saab ümber paigutada mitme ühilduva ülesande jaoks |
Madalam, kui süsteem on pühendatud ühele stabiilsele protsessile |
|
Tööjõu mõju |
Võib vabastada operaatorid korduvatest ülesannetest ja võimaldada mitme protsessi järelevalvet |
Võib vähendada otsest tööjõudu väga automatiseeritud korduvate toimingute puhul |
|
Kasutusnõue |
Võib saavutada atraktiivse tasuvuse isegi siis, kui tootmismahud on mõõdukad, eeldusel, et robotit kasutatakse tõhusalt |
ROI paraneb märkimisväärselt, kui robot töötab suurel koormusel mitmes vahetuses |
|
Tsükkel{0}}Aja mõju |
Vähem kriitiline, kui paindlikkus ja ülemineku efektiivsus on olulisemad kui maksimaalne kiirus |
Väga oluline; väike tsükli{0}}aja vähendamine võib tuua märkimisväärse aastase toodangu juurdekasvu |
|
Kui tagasimaksmine on kiirem |
Kui väiksem kapitalikohustus ja paindlik kasutuselevõtt loovad rohkem kasutatavaid tootlikke tunde |
Kui täiendav kiirus ja võimsus muudetakse järjekindlalt müüdavaks toodanguks |
|
Peamine risk |
Maksab harva kasutatava paindlikkuse eest |
Investeerimine kiiresse{0}}võimsusesse, mida tootmisnõudlus ei suuda täielikult ära kasutada |
Praktiline kaasavõtt:
Kui paindlikkus, väiksem integratsioonipingutus ja ümberpaigutamine juhivad majandust, annavad Cobotid tavaliselt kiiremini tagasi. Tööstusrobotid pakuvad tavaliselt suuremat ROI-d, kui domineerivad läbilaskevõime, kasutus ja pidev suur{1}}tootmine.

Lihtne ROI arvutamine
Tootjad ei vaja roboti investeeringutasuvuse hindamiseks valdkonna üldisi keskmisi näitajaid. Põhiarvutus võib ühendada automatiseerimisinvesteeringud otse protsessist oodatavate majanduslike edusammudega.
Kasulik lähtepunkt on:
Iga-aastane hüvitis=Tööjõu kokkuhoid + tootlikkuse tõus + väiksem praak + vähem seisakuid – aastased tegevuskulud
Seejärel saab arvutada hinnangulise automatiseerimise tasuvusaja järgmiselt:
Tasuvusperiood=esialgne automatiseerimisinvesteering ÷ aastane kasu
Esimene samm on määratleda täielik esialgne automatiseerimisinvesteering. See peaks hõlmama roboti, kontrolleri, EOAT-i, kinnitusvahendeid, nägemisseadmeid, turvariistvara, integreerimist, paigaldamist, kasutuselevõttu ja muid nõutavaid projektikulusid.
Teine samm on iga-aastase kasu hindamine, kasutades pigem mõõdetavaid protsessimuutusi kui laiapõhjalisi eeldusi.
Tööjõu kokkuhoid peaks kajastama töötunde, mida saab reaalselt kaotada, ümber määrata või muuta täiendavaks tootmisvõimsuseks.
Tootlikkuse tõus võib hõlmata täiendavaid ühikuid, mis on toodetud lühemate tsükliaegade, pikemate töötundide või väiksemate tootmiskatkestuste tõttu.
Vähendatud praak tähistab välditud materjali-, ümbertöötlemis- ja töötlemiskulude väärtust, kuna automatiseeritud protsess annab ühtlasema toodangu.
Vähendatud seisakuajad kajastavad paremast saadavusest tulenevat majanduslikku kasu, kui automatiseerimine välistab tootmiskatkestused või protsesside varieeruvuse.
Lõpuks peaksid iga-aastased tegevuskulud sisaldama hooldus-, energia-, varuosade, tehnilise toe, programmeerimise, koolituse ja muid korduvaid kulusid.
Lõppkokkuvõttes ei saa ROI-d eraldada tootmisprotsessist endast. Järgmine samm on seega võrrelda koboteid ja tööstusroboteid rakenduste lõikes, sest majanduslik võitja saab oluliselt muuta masinahoolduse, montaaži, keevitamise, kaubaalustele paigutamise, pakendamise ja muude automatiseerimistoimingute vahel.
Milline robot on erinevate rakenduste jaoks parem?
Erinevus koboti ja tööstusroboti vahel saab palju selgemaks, kui võrdlus on seotud konkreetse tootmisülesandega. Kasulik koormus, tsükliaeg, ulatus, tootevalik, operaatori suhtlus, tööriistad ja ohutusnõuded muutuvad ühest rakendusest teise.
Allolev maatriks annab praktilise lähtepunkti.
|
Rakendus |
Cobot sobib millal |
Tööstusrobot sobib millal |
Peamine otsustegur |
|
Masinahooldus |
Sagedased ümberlülitused, operaatorid jäävad lähedale, mõõdukad tsükliajad, piiratud põrandapind |
Lühikesed tsükliajad, suur maht, rasked osad, täielikult automatiseeritud rakud |
Tsükliaeg + kasulik koormus + masina paigutus |
|
Keevitamine |
Suure-miga/madala-mahuga töö, sagedased programmimuudatused, tööjõu kättesaadavus on piiratud |
Suured partiid, korduvad keevisteed, suur läbilaskevõime, punktkeevitus |
Tootmise segu + läbilaskevõime + protsessi nõuded |
|
Kaubaalustele panemine |
Mõõdukas kasti kaal ja kiirus, paindlik{0}}rea lõpu-paigutus |
Rasked koormad, kõrged kaubaalused, kõrged kastid{0}}tunni kohta- |
Kasulik koormus + ulatus + kaubaaluse kõrgus + määr |
|
Kokkupanek |
Inimeste suhtlus on endiselt väärtuslik, toodete varieeruvus on suur |
Stabiilne protsess, lühike taktiaeg, väga korratavad toimingud |
Takti aeg + osavus + protsessi muutlikkus |
|
Vali ja koht |
Tootevalik või jagatud tööruum on olulisemad kui maksimaalne kiirus |
Majanduses domineerib{0}}kiire ja korduv valimine |
Nõutav valikumäär |
|
Kvaliteedi kontroll |
Mitu SKU-d, paindlik kaamera positsioneerimine, mõõdukas kontrollimäär |
Väga kiire{0}}ülevaatus fikseeritud automatiseeritud liinil |
Nägemise jõudlus + taktiaeg |
Maatriks on sõelumisel kasulik, kuid lõplik otsus peaks siiski põhinema tegelikul protsessil, mitte ainult rakenduse etiketil.
7-etapiline raamistik õige roboti valimiseks
Õppiminekuidas valida robotiton lihtsam, kui otsus algab pigem tootmisprotsessist kui robotkataloogist.
Levinud viga on alustada kasuliku koormuse reitingute, kaubamärkide või selle, kas robot on koostöö- või tööstuslik, võrdlemine. Need küsimused on olulised, kuid need peaksid tulema hiljem. Esimene ülesanne on määratleda, mida automatiseerimissüsteem tegelikult peab saavutama.
Järgmine seitsme{0}}etapi raamistik annab praktilise komplektiroboti valiku kriteeriumidmida tootjad saavad kasutada enne hinnapakkumiste küsimist või konkreetsete mudelite võrdlemist.
|
Samm |
Mida hinnata |
Mida kontrollida |
Võtmeküsimus |
Otsuse väljund |
|
1. Määratlege ülesanne |
Täpne protsessi etapp |
Valida, keevitada, laadida, kontrollida, kokku panna; algusseisund; lõppseisund; osa orientatsioon |
Mida peab robot füüsiliselt algusest lõpuni tegema? |
Selge protsessipiir ja automatiseerimise ulatus |
|
2. Arvutage kasulik koormus |
Kogu liikuv koormus |
Töödeldav detail + EOAT + tööriistad + andurid/tarvikud |
Mis on tegelik kandevõime pärast kõigi tööriistade kaasamist? |
Minimaalne kandevõime nõue; kõrvaldada alamõõdulised robotid |
|
3. Määratlege ulatus ja tööruum |
Füüsiline teostatavus |
Ulatus, tööriista orientatsioon, kinnituse asend, juurdepääs masinale, kliirens, EOAT suurus, roboti paigaldusasend |
Kas robot jõuab õige orientatsiooniga ja segamata igasse vajalikku punkti? |
Teostatav roboti suurus, paigaldusasend ja lahtri paigutus |
|
4. Määrake tsükli aeg ja läbilaskevõime |
Nõutav tootmisvõimsus |
Taktiaeg, robotitsükli aeg, head osad/tund, vahetused, kasutus, protsessi kitsaskohad |
Mitu head osa tunnis tegelikult vaja on? |
Nõutav kiiruse ja läbilaskevõime klass |
|
5. Hinnake toote varieeruvust |
Paindlikkuse majanduslik väärtus |
SKU arv, ülemineku sagedus, programmimuudatused, tööriistade muudatused, toote elutsükkel |
Kui sageli see ülesanne järgmise 2–3 aasta jooksul muutub? |
Vajadus paindliku/ümberpaigutatava vs spetsiaalse automatiseerimise järele |
|
6. Hinnake ohutust ja tööruumi |
Inimeste koostoime ja protsessi ohud |
Jagatud tööruum, operaatori juurdepääs, roboti kiirus/mass, EOAT ohud, muljumiskohad, keevitamine/lõikamine/kuumus/aurud |
Kas rakendus nõuab ühist juurdepääsu, valvet või mõlema kombinatsiooni? |
Tõenäoliselt arhitektuuri kaitsmine; siiski on vaja ametlikku riskianalüüsi |
|
7. Võrrelge kogumaksumust ja tasuvust |
Elutsükli ökonoomika |
CAPEX, integreerimine, paigaldamine, tegevuskulud, hooldus, seisakud, üleminekukulud, iga-aastased tööjõu/tootlikkuse/praagi eelised |
Milline tehniliselt teostatav lahendus tagab vajaliku väljundi parima elutsükli ökonoomikaga? |
Cobot tõenäoliselt sobib, tööstusrobot tõenäoliselt sobib, võinõutav inseneriülevaatus |

Cobot versus tööstusrobot - Lõplik otsus
Praktiline reegelkobot vs tööstusrobotvalik on lihtne: valige roboti arhitektuur, mis vastab kõige paremini rakenduse valitsevatele majandus- ja insenerinõuetele.
Valige acobotkui paindlikkus on olulisem kui maksimaalne tootmisvõimsus. See on tugevam kandidaat, kui protsess hõlmab sagedast ümberlülitamist, regulaarset operaatori suhtlust, piiratud põrandapinda, ülesannete vahel ümberpaigutamist või survet juurutamise ja ümberprogrammeerimise vähendamiseks. Nendes rakendustes annab väärtust automatiseerimissüsteemi kiire kohandamine ja selle kasulikuks hoidmine tootmise muutudes.
Valige antööstuslik robotkui rakendust juhivad kasulik koormus, kiirus, ulatus ja pidev läbilaskevõime. Juhtum muutub tugevamaks, kui tootmine muutub stabiilsemaks, kasutus suureneb, tsükli{1}}aja nõuded muutuvad karmimaks ja robot peaks töötama pidevalt kõrgelt automatiseeritud rakus.
Seetõttu on peamine erinevus järgmine:
Valige kobot, kui paindlikkus ja juurutamise tõhusus loovad rohkem väärtust kui maksimaalne läbilaskevõime.
Valige tööstusrobot, kui äritegevuses domineerivad tootmisvõimsus ja pidev suure jõudlusega{0}}töö.
Kui rakenduses on kombineeritud vastuolulised nõuded-, näiteks inimeste sagedane juurdepääs väga lühikeste tsükliaegadega või suur kandevõime ja sagedased tootemuutused-, ärge sundige projekti kummassegi kategooriasse. Hinnake kogu rakendust, sealhulgas tööriistu, lahtri paigutust, ohutusarhitektuuri, integreerimistööd, läbilaskevõimet ja elutsükli ökonoomikat.
Kui võrdlete endiselt valikuid, peaks automatiseerimise teostatavuse ülevaade andma teile kolm konkreetset väljundit: nõutud roboti spetsifikatsioonid, sobivaim rakuarhitektuur ning esialgse kulude{0}}ja-tasuvuse võrdlus. See on palju tugevam alus investeerimiseks kui kõigepealt robotitüübi valimine ja hiljem selle ümber toimuva protsessi kavandamine.
Kas otsite midagi muud?
Kas te ei leia seda, mida vajate?
Jagage oma toote üksikasju, tootmistsükli aega, tehase paigutust ja protsessi nõudeid. Vastame terviklahendusega 24 tunni jooksul.
KKK
